Tallinna vanurid saavad Turvatelefoni tellida TASUTA. Loe lähemalt siit
Hädaabisüsteemi info
Hädaabisüsteem kasutab üksi elavatele koduhoolduse klientidele paigaldatud turvatelefone. Turvatelefon võimaldab abi kutsuda eelkõige situatsioonides, kus klient ei ole võimeline liikuma ja iseseisvalt abistajatele ust avama: - arstiabi ootamatu vajadus, millele lisandub võimetus liikuda; lõksujäämine, kukkumine, tulekahju, plahvatus jne.
Häirenupuga abi kutsumine maksab kliendile operaatori paketipõhise hinna ja seadme korrashoiuks tehtavate testkõnede kulu. Seadmete paigalduse ja hoolduse eest tasub tavaliselt kohalik omavalitsus.
Turvatelefoni kasutamine
Turvatelefoni kasutamine on väga lihtne. Kliendil on häirenupp punase nupuga, mida saab kanda nii kaelas, kui randmel. Häirenupp on veekindel ja selle patarei peab vastu kuni 5 aastat.
Kui tekib vajadus abi järele, siis tuleb vajutada punasele nupule.
Korteri või maja kõige käidavamasse kohta on paigaldatud turvatelefoni põhiseade, mis helistab hädaabikeskusesse. Seadmel lülituvad sisse automaatselt tundlik mikrofon ja valjuhääldi. Seadmega saab väga mugavalt rääkida samast toast, kuid lahtiste uste korral töötab ta ka teistest tubadest. Häire vastuvõtmisel tuvastab häirekeskus kliendi asukoha ja saadab välja abibrigaadi ka siis, kui abivajaja ei ole võimeline rääkima.
Neo turvatelefon on kuulus eriti kõrge töökindluse poolest. Kuid väikesi rikkeid võib ikka juhtuda. Et tagada maksimaalset tuvalisust, siis turvatelefon annab teada ka riketest. Rikketeated registreeritakse 24 h töötavas valvekeskuses. Et tagada võimalikult lühike katkestus turvateenuse osutamisel, siis tehnilise rikkega turvatelefon vahetatakse uue seadme vastu.
Mobiilne turvatelefon
| NEMO on väike ja kerge GSM telefon. Seda saab kasutada igal pool mobiilside levialas koos või ilma GPS asukohainfoga. Nemo sobib hästi inimestele, kes tahavad saata alarme sellele vaatamata, et nad liiguvad ringi väga suurel territooriumil. Nemo saadab alarmi telefoni nupule vajutades või läbi välise randmel või kaelas asuva häirenupu abil. GPS vastuvõtjaga NEMO jaoks on olemas internetiportaal, kus saab jälgida telefoni liikumist. Kui NEMO on ühendatud häirekeskuse asemel tavalise mobiiltelefoniga, siis saadab ta GPS koordinaadid lühisõnumiga. Lisaks telefoni häirenupule on sellel kaks programmeeritavat nuppu, kuhu saab vabalt sisestada telefoninumbreid. Telefoniga on võimalik ka sisenevatele kõnedele vastata. |  |
Turvatelefoni lisaseadmed
Turvatelefonisüsteemiga on võimalik liita erineviad lisaseadmeid (kokku kuni 8), mis suurendavad klientide turvalisust.
ATOM häirenupp Süsteemiga saab liita täiendavaid kahepoolse sidega häirenuppe. Iga häirenupp on pidevas raadioühenduses Neo põhiseadmega. Süsteem kontrollib pidevalt raadioside kvaliteeti ja häirete korral teavitab valvekeskust. Juhul kui hädaabikõne õnnestub, siis annab sellest märku punane lambike häirenupul. Häirenuppu saab kanda randmel nagu käekella või siis paelaga kaelas. Häirenupp on veekindel. |  |
Liikumisandur Infrapunakiirgust jälgiv passiivne infrapunaandur võimadlab NEO turvatelefonil saata häire, kui A. keegi liigub, või B. teatud aja jooksul pole liikumist toimunud. Näiteks võib liikumisandurit kasutada korterist väljumise tuvastamiseks. Samuti võib anda häire, kui etteantud aja jooksul (näiteks 24 h) ei ole inimene liigutanud. |  |
Põrandaandur Põrandaandur tuvastab liikumise põrandal. Tavapäraselt paigaldatakse see andur välisukse ette, et teavitada häirekeskust inimese soovist korterist väljuda. Seda kasutatakse juhul, kui inimesel on raskusi välijaspool korterit enesega toimetulemisel. |  |
Epilepsia andur ja voodiandur Epilepsia andur tuvastab voodis ebahariliku liikumise. Voodiandur seadistatakse tavaliselt häiret andma, kui hooldatav ei ole läinud õigeaegselt voodisse või ärkab hommikul ebatavaliselt vara. |  |
Ukseandur Ukseandur teavitab häirekeskust ukse avamisest |  |
GSM side moodul Tavapäraselt ühendatakse häiretelefon lauatelefoniliinile. Kui aga kliendil lauatelefon puudub, siis tuleb süsteemi kasutamiseks paigaldada GSM side moodul. Klient peab endale tegema mobiiltelefoniliitumise ükskõik millise mobiiltelefonivõrguga, kelle levi antud piirkonnas on garanteeritud. |  |
Suitsuandur Autonoomne fotoelektriline suitsuandur töötab 9V toiteelemendiga. Tulekahju korral annab ta lokaalse häiresignaali ja vilgutab tulesid. Lisaks saadab ta häire NEO turvatelefonile või TREX häirevastuvõtjale. Kui seadme patarei saab tühjaks, annab ta sellest märku raadio teel vastuvõtjale ning hiljem ka helisignaaliga. Suitsudetektor on CE märgistusega ja vastab LVD, EMC ja R&TTE regulatsioonidele. Seadmel on VdS heakskiit nr. G 202061 |  |
Kõik süsteemi andurid ühendatakse keskseadmega raadiomooduli kaudu. Tänu raadiomooduli kasutamisele on süsteemi lisaandurite paigaldus lihtsam, kuna pole vaja paigaldada juhtmeid. Kokku võib süsteemis olla üheagselt kuni 8 seadet. Iga seade annab valvekeskusele kodeeritud häire, st valvekeskus teab täpselt mis on häire põhjuseks ning oskab vastavalt sellele kiirelt reageerida.
Lae alla hädaabisüsteemi PDF presentatsioon| KLIENDID | |
 | Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet |
